See on kanna ja varba tants
Liikuv slaalom, mis
Pöörleb, vuhiseb ja tardub
Kikivarvul, jalg mis
Higistab kingas, jääb
Põrandasse kinni, siis
Armub uniselt, suudleb
Rinda, lakub higi
Kukub nuhutades tagasi
Et pöörelda, vuhiseda
Varvas ja kand reite vahel
Põrandalt kerkinud jalad
Hõljuvad, maanduvad, seisavad
Gootilikult naelkandadel
Põuases virvendavas pampas.
________________________________________
Olime end lõdisedes tekkidesse mähkinud.
Hobuse kabjad muudkui plaksusid,
nagu oleks teed olnud pehmed rajad. Iga
samm oli pööratav. Hülged ujusid
silmapiiri poole. Kartulid lebasid nagu
munad hõredas turbas. Tundsin su huultel
soola maitset, mida kannatas kivi.
Ja siis sa vaatasid mind, vaatasid vastu
läbi minu silmade. See on ühe maailma lõpp,
ütlesid sa, kus vana ei saa kunagi vanemaks. Kus
aeg on vaikus põrmuga täidetud urnis. Aran,
hobusetekkide lõhnaga unenägu.
